Sunday, August 29, 2010

Ilge käsn...

..teatas Anneli mulle peale mosse piltidega tutvumist, ning vaatas mind vihaselt pilukil silmadega. "Ahah, hakkad jälle garaazis passima ning eriti nädalavahetuseti. Ise rääkisid, et ostad ilusa ja korras auto. Mida mina siis teen, kui sa kogu aja jälle mingi romu kallal nikerdad". Anneli muidu nii lahked ja südamlikud pruunid silmad pildusid vihasädemeid.

Mõistagi ei saa pahaks panna ühe naisterahva absoluutset asjatundmatust nii spetsiifiliselt elitaarsel alal nagu autod, liiatigi veel Nõukogude Liidu grotesksevõitu autotoodangu hindamisel.

Mina näen siin hoopis muud. Nimelt üks natuke kurvavõitu ja peremehe poolt unustatud Moskvalane, mudelinimetusega 2140, veeres rihma otsa seotult kuulekalt oma uude koju. Ning ainuüksi juba see pisike faktike sisaldab tublit portsu seda loomupärast humanismi, mida iga täie mõistuse juures viibiv meeskodanik vanu autosid ja ka kõiki muid väärikaid asju silmates endas hoomab. Pole ju raske ette kujutada, et kunagi oli ka see auto uus, värske värvi järgi lõhnates veeres ta tehase väravatest laia maailma, täis indu kihutada mööda lööktöö käigus ehitatud sirgeid trasse, mida siis veel ei ääristanud õllepurkide, kilekottide ja vanade autokummide räpane jada.

Kuid muutugem konkreetsemaks. Piltidel olev Moskvits on toodetud 1981. aastal. Masin osteti autoostuloa alusel arhitekti perre. Ostuluba eraldati arhitekti naisele. Auto sõitis, kuni ta oli uus. Mingil hetkel hakkas tal mõningate pisivigade tõttu mootor tõrkuma ja auto jäi lõpuks kasutusest välja. Sõideti ainult suviti, talvel seisis masin garaazis. Esmane mulje on, et auto on siiani heas korras. Tagavedrud on veidi vajunud, esiots aga tublilt kikkis. Amordid toimivad, rooliloks minimaalne. Kummid hea mustriga kuid tõenäoliselt pikast seismisest õige libedad. Mootoriruum on sümpaatne oma lakoonilises lihtsuses. Karburaator on Ziguli oma nagu neid nõukaaja lõpus juba tehases paigaldati. Auto sisu on aga kahjuks pikast seismisest ilmselt rohkem kannatada saanud kui perioodist, mil teda kasutati. Uksepolstrid on kopitanud olemisega ning kõverdunud. Juhiiste on katki. Pindmist roostet esineb õige ohtrasti ning uste kummitihendid on parem välja vahetada. Nii tundubki, et remondi pearõhk saab olema kosmeetilist laadi. Mis plaan täpsemalt käiku läheb, selgub siis, kui 10 - ne aastane mustus survepesuriga maha saab pestud. Hetkel näeb kirjeldatu välja selline:














No comments:

Post a Comment