Friday, October 29, 2010

Vesi talvel radikas ?

Hakkasin täna mootorit maha võtma. Esmalt võtsin lahti juhtmed, voolikud ning radika lõdvikud. Ja kujutad sa ette, radikast , kui alumise lõdviku lahti tegin, tuli pahinal välja vett :(
Uurisin mootori plokki kaugelt ja lähedalt, et mõnda pragu avastada. Piilusin ka külmakorke. Pragusid ei leidnud, külmakorgid on paigas.
Auto on seisnud 10 aastat väljas nagu mulle on öeldud. Viimasel talvel polnud ühtegi sula. Mootoriplokil on olnud 10 aasta jooksul võimalus lõhki külmuda, radikast rääkimata. Nüüd tahaks muidugi mootori eriti ruttu maha võtta, et sellesse asja selgust tuua. Niisiis need uudised ei ole head.

Wednesday, October 20, 2010

Pahteldus

Tööjuures sigines natuke aega ja mina olen kiire poiss seda "õigetele" asjadele kasutama. Igatahes hakkasin uuesti tegutsema, sest nii head mosset, mis mind rahuldaks, ma vaevalt leian.


Et oleks kõigile näha, milliseks see auto peab saama:



Hiljem on hea eesmärki ja teostust võrrelda :)

Wednesday, October 13, 2010

Animistlik lähenemine.

Animismi peetakse üheks vanimaks religiooni vormiks. Minumeelest tekib see lausa iseenesest. Näiteks lapsepõlves ei olnud mul kahtlustki, et enamuses asjades paikneb mingi vägi, nüüd on moodne öelda, et hing. Kõige suurem animistlik hing peitus minumeelest pommikellas ning et kellavaimu mitte närvi ajada, tuli iga kord hüpata õhku, kui kell lõi. Rituaale oli muidugi teisigi.

Võibolla valge mosse, mis, või öelda siiski kes ?, Anneli poolt Ilgeks Käsnaks ristitu, ei taha nähtavasti varuosadeks muutuda. Ilmselt on mosse hinge lisanimi Visa Hing, sest miks muidu juhtus nii, et piisas mul vaid korraks võtit keerata, kui mootor tasase surinaga käima hakkas. Peale kümne aastast seismist õunapuu all, on see saavutus igatahes tähelepanuväärne.

Tulemused on need, mis loevad.

Kuidas läks lintlihviga ? Hästi, tänan küsimast. Lintlihv, enne kui ta ulatuslikust väärkohtlemisest, mis pika aja jooksul on toime pandud, nüüd lõpuks kokku jooksis, õigustas end igati. Jonnakalt kõva katusevärv muutus pulbriks ning tuiskas mööda keeruka konfiguratsiooniga lihvmasina õhukanaleid pidi atmosfääri. Kui leian lihvmasina rootorile uue laagri ja selle uuesti kokku panen, näitan värvile trääsa.
Olen rääkinud.

Tuesday, October 12, 2010

Huvitav olukord.

Kui ma panin lehte kuulutuse, et soovin osta mosse uksi, siis hakati mulle pakkuma rohkesti imeheas korras moskvitseid. Ainult tule ja osta ja hakka sõitma.
Ütleme, et sellised supperpakkumised võtavad vana auto restaureerimise isu sootuks ära, sest eks oli ju vana auto ennistamine üks eriti spetsiifiline ja rafineeritud enesepiinamise viis. Mul kippus jah isu nagu raugema.
Nonii, käisin siis kahte mosset vaatamas. Esimesena püüdsin külastada ühte tädi, kes omasõnutsi täies sõidukorras ja muidu heas korras masina on nõus imeodavalt ära andma. Tädi püüdis mind telefonitsi enda juurde juhatada aga ta oli nii hullult jutukas, et ma ei saanud lõpuks enam üldse pihta, kuhu ma sõitma pean. Tiirutasin mingis x kohas edasi tagasi ja tundsin, kuidas hakkan vaikselt vihaseks muutuma. Lõpuks olin tige nagu tuumapomm, vihast täiesti tuim, viskasin toru hargile, öeldes tädile midagi eriti mürgist. Aga tädi oli visa, helistas uuesti. Mina saatsin ta kuu peale ja õhtul läksin ikkagi uuesti teda otsima ja lõpuks leidsin. Auto oli muidugi vana räim.
Aga täna käisin vaatamas üliheas korras 2140SL, millel müüja sõnutsi originaalvärv, igati tehaseseades jne. Kuna seekord oli kohalejuhatajaks onu, siis päralejõudmisega polnud raskusi. Esimene pilk tuvastas, et tegu pole mitte SL , st supper luksiga nagu sellist marki nimetati, vaid ikkagi tavalise 2140 ga. Auto oli üpris lohakalt üle värvitud, parem esitiib lubamatult kummis, tagastange muljutud. Karbid tungrauakohtade pealt mõlkis, roostet omajagu. Muidu küll jah täiesti sõidukorras. Sümpaatse olemisega onu oli üpris entusiastlik müügimees aga kui kuulis, et mul on mosse vastu huvi, et sellega kui hobiga tegeleda, mitte päris igapäevasõiduks, siis see võttis tal kuraazi tublisti vähemaks. Nii jäi ka see auto minust sinnapaika.
Tunnen nüüd, kuidas vahepeal kokku kuivanud ennistamise tahe hakkab nagu jälle tagasi tulema. Panen vast siiski veel ühe kuulutuse, et olla kindel, et ma mõttetut tööd ei tee. Ühtlasi katsetan oma mosse plekkidel homme rämeriist lintlihvijat. Sel autol on katusel mitusada pisikest roostetäppi, mis on sinna tekkinud tõenäoliselt pikast katte all ummuksis seismisest. Võtan ka aku homme ühes ja bensiini - proovin nimelt mootori käima saama. Ahjaa, väike jupp bensiinivoolikut ka, peaaegu oleks unustanud.
Lisaks huvitab mind vägagi, kuidas tõlgendada spidomeetril olevat läbisõitu 23000 km? On see 23000, 123000 või 223 000 km tegelikult. Mosse spidos ju sadade tuhandete jaoks numbrikoht puudub, mistõttu kõik mossed näivad läbisõidu järgi olevat igavesed noored.

Friday, October 8, 2010

Diogenes

Diogenes.

Õieti tahtsin ma rääkida frakist. Sellest, kui mitmenda põlve härrasmees selle välja kannab. Aga see pole päris see. Siis mõtlesin, et kirjutan natuke sellest, milleks see blogi üldse on loodud – nimelt mossest, aga tutkit. Mul on kahju, armas retrosõber, aga ma panen su kannatuse proovile. Kui oled nõrk, siis kaota huvi ja kao kus kurat. Kui oled aga pajuvitsa moodi sitke loomusega, siis pole mul sinu pärast muret. Niisugused ongi maa sool ja ma õnnitsan sind, samavõrra kui nean lillade silmadega moetundlikke, närvilise loomusega metroseksuaale.

Mis on aga selle postituse positiivne programm?

See on väärikus. Legend räägib Diogenesest Sinopest. Kord olevat päikese käes mõnuleva Diogenese juurde astunud Makedoonia Aleksander ja öelnud: "Palu mu käest, mida iganes tahad!" Diogenes vastas: "Ära varja mu eest päikest!"

Seda lauset on vist kuulnud kõik, kuid kas see on alati mõistetav? Mulle isiklikult tundub, et mitte. Olgu siis mainitud, et Aleksander Suureks nimetatud Makedoonia kuningas omandas tolleagses maailmas (4. eKr) poliitilise võimu, mida on hiljem üksikisikul samavõrra lootusetu olnud korrrata nagu tänapäeva muusikutel The Beatles´te mõjujõudu kaasaegses popkultuuris. Julius Caesar, kes pärandas maailmale Juliuse kalendri , mis kehtis tsaarivenemaal 1917 aastani, mis omakorda andis minu vanaemale põhjust kõiki daatumeid anda nii vana kui ka uue kalendri järgi, seesama Julius kurvastas väga Aleksander Suure tegudest lugedes, leides, et Aleksander oli vallutanud peaaegu terve maailma enne oma 30 ndat eluaastat, Gaius Julius Caesar selles vanuses aga ei midagi, vä paljude kaunite hetääride südamed ehk. Gallia vallutamise ajaks oli ta hoopiski vanem aga ma ei viitsi hakata arvutama, kui vana täpselt. Jutu mõte on see, et vot nii võimas mees oli Aleksander. Diogenes aga ei tahtnud temalt muud, kui et ole meheks ja astu päikese eest ära. Kui nüüd katuseda seda ajalisse järjekorda seada, siis on selge,et Aleksander kohtas Diogenest enne Pärsia vallutamist aga kurat sellega. See on mõnes mõttes tähtis aga mitte järgneva mõtte kontekstis. Ja nimelt.

Kui sa oled tegija kärbes..noh, mitte nii kõva kui Diogenes, kes elas tünnis..vaid ütleme selline tavaline kärbes, siis peab sinus ikkagi ühte teist leiduma. Sinus peab midagi olema. Sest kui seda pole ja sa sõidad juhtumisi (räpase ja lössivajunud) mossega, siis oled sa lihtsalt üks mats, kes oma frakki välja ei kanna.

Sunday, October 3, 2010

Vanavaralaat


Käisin Tagadi vanavaralaadal. Sain uksetihendid ja raamatu - avtomobil moskvits, mille esimene lause annab teada, et autotehases imeni leninskovo komsomola (AZLK), tehti moskvits 412 tootmisega algust septembris 1967. Niisiis on see mudel minust täpselt aasta vanem.

Selgituseks niipalju, et mudelid 2140 ja 2140 SL ei ole midagi muud, kui legendaarse moskvits 412 värskendused. Näiteks 1981 aasta mudelil ilutseb silt 412 veel uhkelt kalpikambrikaanel.

Mõned fotoklõpsud laadast:










Saturday, October 2, 2010

Maaleht

Panin maalehte kuulutuse, et ostan mosse uksed ja esipõlle.

Nüüd olen paari päeva jooksul vastu võtnud umbes paarkümmend kõnet, peamiselt pensionieas meesterahvastelt, kes elavad enamasti lõunaeestis. Ligemale pooltel juhtudel on kõne taustal olnud kuulda naise õpetussõnu, kuidas täpselt peab rääkima. Ja nagu kokku lepitult, ei tee käredahäälsed pensionärid oma kaasa õpetustest enamasti välja.

Üldiselt on pakutud kõike. Esitiibasid, tagatiibasid, uksi, esipõlle vähemalt neljal korral, mootori ja käigukasti osi. On pakutud täiesti uut käigukasti, istmeid, uksepolstreid, tulesid jne, aga ka terveid autosid. Viljandist tuli pakkumine väga heas korras 2140 SL kohta, mille hinnaks küsib omanik 6000 krooni ja mille läbisõit on 80 000 km. Otepäält on võimalik saada heas sõidukorras 2140 3000 krooniga. Valgamaalt helistas vanem naisterahvas – peab ütlema, et see oli üks nukker kõne. Nimelt on vanemal naisel mees ära surnud. Kuna nad ei olnud ametlikult abielus, siis moskvitsi arvamine pärandvara hulka ning selle vormistamine koos riigilõivuga maksaks 6000 !! krooni. Mõistagi ei ole autot selle hinna eest enam mõtet arvele võtta. Nii ta küsiski minult, kas ma ei tahaks seda masinat varuosadeks – ise oli ta sellest asjast päris suures masenduses.

Ilmselt teen uue nädala alguses kokkuvõtte pakutust ning koostan plaani, mida osta ja kellelt osta.