Kui ma panin lehte kuulutuse, et soovin osta mosse uksi, siis hakati mulle pakkuma rohkesti imeheas korras moskvitseid. Ainult tule ja osta ja hakka sõitma.
Ütleme, et sellised supperpakkumised võtavad vana auto restaureerimise isu sootuks ära, sest eks oli ju vana auto ennistamine üks eriti spetsiifiline ja rafineeritud enesepiinamise viis. Mul kippus jah isu nagu raugema.
Nonii, käisin siis kahte mosset vaatamas. Esimesena püüdsin külastada ühte tädi, kes omasõnutsi täies sõidukorras ja muidu heas korras masina on nõus imeodavalt ära andma. Tädi püüdis mind telefonitsi enda juurde juhatada aga ta oli nii hullult jutukas, et ma ei saanud lõpuks enam üldse pihta, kuhu ma sõitma pean. Tiirutasin mingis x kohas edasi tagasi ja tundsin, kuidas hakkan vaikselt vihaseks muutuma. Lõpuks olin tige nagu tuumapomm, vihast täiesti tuim, viskasin toru hargile, öeldes tädile midagi eriti mürgist. Aga tädi oli visa, helistas uuesti. Mina saatsin ta kuu peale ja õhtul läksin ikkagi uuesti teda otsima ja lõpuks leidsin. Auto oli muidugi vana räim.
Aga täna käisin vaatamas üliheas korras 2140SL, millel müüja sõnutsi originaalvärv, igati tehaseseades jne. Kuna seekord oli kohalejuhatajaks onu, siis päralejõudmisega polnud raskusi. Esimene pilk tuvastas, et tegu pole mitte SL , st supper luksiga nagu sellist marki nimetati, vaid ikkagi tavalise 2140 ga. Auto oli üpris lohakalt üle värvitud, parem esitiib lubamatult kummis, tagastange muljutud. Karbid tungrauakohtade pealt mõlkis, roostet omajagu. Muidu küll jah täiesti sõidukorras. Sümpaatse olemisega onu oli üpris entusiastlik müügimees aga kui kuulis, et mul on mosse vastu huvi, et sellega kui hobiga tegeleda, mitte päris igapäevasõiduks, siis see võttis tal kuraazi tublisti vähemaks. Nii jäi ka see auto minust sinnapaika.
Tunnen nüüd, kuidas vahepeal kokku kuivanud ennistamise tahe hakkab nagu jälle tagasi tulema. Panen vast siiski veel ühe kuulutuse, et olla kindel, et ma mõttetut tööd ei tee. Ühtlasi katsetan oma mosse plekkidel homme rämeriist lintlihvijat. Sel autol on katusel mitusada pisikest roostetäppi, mis on sinna tekkinud tõenäoliselt pikast katte all ummuksis seismisest. Võtan ka aku homme ühes ja bensiini - proovin nimelt mootori käima saama. Ahjaa, väike jupp bensiinivoolikut ka, peaaegu oleks unustanud.
Lisaks huvitab mind vägagi, kuidas tõlgendada spidomeetril olevat läbisõitu 23000 km? On see 23000, 123000 või 223 000 km tegelikult. Mosse spidos ju sadade tuhandete jaoks numbrikoht puudub, mistõttu kõik mossed näivad läbisõidu järgi olevat igavesed noored.
No comments:
Post a Comment