Aluspüksi Sami

See artikkel: http://www.postimees.ee/?id=336713 on lihtalt rõve. Ma täiesti nõustun, lugupeetud härra Samil on mitmes suhtes õigus. Näiteks üldtuntud eestlase eeslikannatusele viidates. Kuid üldises plaanis on hr Sami lihtsalt soome onubella.

Mul on aina silme ees üks pilt. Koolist, vist 5 ndast või 6 ndast klassist. Suurem poiss tümitab väiksemat. Need mõlemad olid mu klassivennad. Mitte ükski kuradi värdjas ei tee väljagi. Hüppan sellele suuremale selga, muud midagi teha ei oska, jõud üle ei käi. Ja kõikidel sitapeadel on selg meie poole, sest kõigil on midagi just tähtsat teha. Kes nokitseb nina uuristada, kes silmitseb saapapaelasid, kes nägi just huvitavat lindu taevas.
See ongi see 700 aastat.

Need mehed, kes Saaremaa rannikul viikingeid tapsid, need olid teised mehed. Kuid 13. sajandil tulvas Lätist eestisse sellisel hulgal kesksaksamaa seiklejaid, et nendele ei suudetud enam omaette maakondadena vastu panna. Seni aga õitses põhjala pime rauaseppade paganamaa ja ma olen nii uhke selle üle. Aga hiljem, sakslasega, kes on ilmselt maailma kõige süstemaatilisema ja ratsionaalsema tegutsemisega rahvas üldse, pole kooselu kerge. Eriti, kui oled vägivaldselt nende alamaks tehtud.

Sami Lotila esivanematel läks palju lihtsamalt. Birger Jarli aegu http://et.wikipedia.org/wiki/Birger_jarl toimunud esimene ristisõda soome näib rohkem soome ja rootsi sõjameeste ühise seljapesemisena kuulsas soome saunas ja teised kaks ristikäiku ilmselt veel leebematena. Võibolla tuli Rooma paavstile kirjutada mingeid aruandeid sõjategevusest, samas kui soomerootsi vennaskond lihtsalt õlut larpis?

Muistsed eesti vanemad vandusid, et seni, kuni püsib veel ainumaski põlvepikkune poisike, pole sakslastel rahu oodata. (Loe Liivimaa Hendriku kroonikast). Niisugust tapmist ja hävitamist, mis siinmail siis 20 aasta vältel toime pandi, seda ei saa vist filmikski teha sel lihtsal põhjusel, et sellises koguses ketsupit pole lihtsalt maailmas olemas.

Ja niisugusele kultuurilisele ja ajaloolisele eripärale vaatamata latrab see Lotila mingitest ühistest väärtushinnangutest, millest ta ise loodi seab.
Absurd, samale keelkonnale vaatamata pole soomet ja eestis mõtet võrrelda. Ja vastupidi - täiesti erinevale keelele vaatamata on eesti ka Läti ajalugu praktiliselt üks.

Õnneks on meil eestis järgi veel üks muistne sõdalane - Peeter.
Meenutame kasvõi, et kui mingi vene umbkeelne jorss trügib pesula järjekorras lihtsalt vahele, sest ta on harjunud nende tublide eestlastega, kes alati kõigiga nii tohutult hästi läbi saavad, siis tema üllatuseks tuleb tumedapäine (geneetilliselt muidugi mitte eestlane) Peeter ja virutab sellele ülbarile vastu pead.
No miks ei võiks see käitumine olla natuke levinum. Miks ma ise olen selline jobu ja eriti, miks sina selline oled ?
Sami Lotila ajab, ise seda ilmselt taipamata, siiski kohati õiget asja. Ta pakub rohtu, kuigi õige kibedat. Ilmselt ta ise ei tea seda, miks see rohi nii kibe on ja enamgi veel - moraalses mõttes ei tohiks tal sellise rohu väljakirjutamieks mingit õigust olla.

Paratamatult käivad tema artiklid mulle kohutavalt närvidele ja enamasti ajab ta mingit sitta suust välja, suutmata kauaaegsele eestis elamise kogemusele vaatamata eestlaste olemise loogikale pihta saada. Vaadeldes oma kirjatükikestes eestimaad mingilt kujuteldavalt püünelt, kuhu ta end oma kujutluses on ise tõstnud, jumalaga sarnane, tegelikult olemata seda. See, et ta saunas püksid julgeb maha võtta, et tähenda, et ta veel keskaasia sõjaväesaunas suutnuks neitsiks jääda. Kuid enamus eesti mehi tulid vene sõjaväest väärikalt läbi !

PS.

Vaatan, et öö jooksul on Postimehe artiklisse veel mõnusalt asjalikke kommentaare juurde tekkinud. Eriti meeldib mulle mõte, et mida siiski Lotila eesti sotsiaalsüsteemi all mõtleb ja võrdleb. Soome malli ehk. Aga see on ju see, kus heaoluriik inimesed oma toetustega ära rikub. Milleks töötada ja pingutada, kui otseselt pole vaja. Kui mitte kohe, siis pikkamööda just see hoolivus oma kodanike suhtes ongi see, mis ettevõtlikkuse tapab. Pole ettevõtlikke inimesi = pole tugevat riiki.
Ka tänased soomlased pole enam need, kes 39 ndal neile kallale tulnud venelasi karjakaupa teise ilma saatsid. Need olid pahklike kätega, talutööga karastunud jõujuurikad. Tänane lääne ühiskonna inimene arvatavasti läheb ametiühingute eestkutsel tänavatele streikima, kui köögilaualt mobilisatsioonikutse leiaks ja see alukate fetishist, peenikeste ja valgete näppudega Lotila veel kõige esimesena.

Ajal, kui vana euroopa oma hääbuvaid ressursse ümber püüab jagada, kogub muu maailm aina jõudu.
(Vaata http://et.wikipedia.org/wiki/J._R._R._Tolkien . Kui Tolkieni Kääbik ja Sõrmuste isandad pole juba lapsepõlves läbi loetud, siis hakka kohe lugema. See pole mingi muinasjutt, vaatamata kirjutise formaadile. See on peaaegu nagu ettekuulutus ja eelkõige protsesside kirjeldus, mis on aga peaaegu kasutu materjal ilma taustateadmisteta)

Hiinas ei streigi keegi ja kui streigib, siis pannakse seina äärde. India on ka suur tõusev majandus, kuid märgatavalt demokraatlikum, seetõttu on majandusareng vastavalt aeglasem. Ega see kollase rassi tõus ei tule tühjast kohast. Nad teevad ju jubedalt tööd. Euroopas võidakse arutada teemal, et kas majanduse lõputu forsseerimine on jätkusuutlik jne. (Põhimõtteliselt ilma kosmost koloniseeerimata ju tegelikult pole, eks. ) Aga kui aasia kord püsti tõuseb, siis ei huvita neid eurooplaste õhtumaine filosoofia, ametiühingud ega sotsiaalsüsteemid.

Sama on araablastega. Nad saavad vähesega läbi ja on seetõttu peaaegu haavamatud. Oma usu tõttu ka täiesti ükskõiksed elusana püsimise vastu, kui jutt käib dzihaadist. Tohutu jõud.

Minumeelest, ja see pole mingi eriline avastus, on euroopaga 200 aasta pärast finito. Sõltub muidugi, milliseid energiaallikaid peale nafta lõppemist leitakse.
Meenutame kasvõi, mis juhtus läänerooma impeeriumiga, kui nende nafta, st orjad otsa lõppesid. 7. sajandi rooma oli maailma trööstituim paik. See võis olla tolleaegsetele inimestele, kes veel minevikku mäletasid, hullem kui mingi määd mäxi või veemaailma filmi õuduskangastus tänapäeva eurooplasele. Linnaväljakud, mis enne kubisesid skulptuuridest ja purskkaevudest, kus käis vilgas sagimine päeval ning patune ööelu öösel, kus veeti kandetoolides uhkeid senaatoreid ja kust läksid rivisammul läbi rooma leegionid, suled läikima poleeritud kiivrite tippudes uhkelt lehvimas, kus peeti suurejoonelisi vaatemänge ja triumfirongkäike, kui sõjakaarikutega aeti võidu ja hull Galigula oma hobustele kullast talli ehitas (see viimane on küll halb, kuid siiski sümptomaatiline näide). See kõik oli korraga kadunud. Kadus kirjaoskus, kadusid linnad, kadus kaubavahetus, kadus kord. Asemele tulid räpased ja harimatud germaanlased ning tulijaid oli teisigi. Läks kaua aega, enne kui sellest uuesti asja sai ja lugematu hulk põlvkondi viletsuses, harimatuses, õiglusetuses.

Lotila ja muud mömmid vist ei tea seda. Nad ei tea, et ajalool on spiraalsete ringidena kalduvus korduda. Selles valguses on temamoodi vigisejad lihtsalt prügi. Ei oma mingit tähtsust soomlaste ega eestlaste palganumbri võrdlemine (sedagi see mees ei taipa, miks need nii erinevad on) ega muud vähetähtsad asjaolud. Me elame lekkival laeval ja seda leket ei suuda peatada miski. Täpselt nii nagu roomlastel jäi enda vesilastis laev päästmata. Vaja oleks ühiskondlikku revolutsiooni, kus vanad euroopa rahvad, soomlased kaas arvatud, loobuksid oma mugavustsoonist ja hakkaksid elama nagu eestlased. Vähenõudlikult, üpriski töökalt ja ilma nende rumalate streikideta. Siis oleks ehk mingigi lootus konkureerida näiteks hiinaga.

Aga üks asi veel. Hiina on ju teatavasti moderniseeritud kuningriik. Ka stalini venemaa oli kuningriik. Kuningriigis tehakse nii nagu kuningas ütleb. Seetõttu ei streigita iga pisisasja pärast - ei streigita üldse. Hiinlased on jätnud kuningriiklikud riigiinstitutsioonid püsima ning ristanud selle kapitalistliku riigikorraga. Ja palun - majandusime paneb õhku ahmina.

Euroopa suurtes riikides on vaja kuningriike. Hea, kui neid oleks üks. Saksamaa.
Hitleril jäi oma hulluse tõttu see töö pooleli. Aga kui korraks mõelda Hitleri järgsele saksamaale ilma natsionaalsotsialistideta ? Ühtne juhtmine, vali ja täpne kord, eeskujulik ressursikasutus ning meeletu tehnoloogiline õitseng. Ma kaldun unistama, et sellisel juhul ei ukerdaks me siin igaüks omal õuel ja ei tehtaks nii hirmsat lärmi, kui Sarkozii järjekordse vagunitäie mustlasi Balkanile tagasi saadab ning türklased püsiksid kodus, mitte ei imbuks karjakaupa sakslaste söögilaua äärde manulisteks.

Aga see läheb kõik juba liiga kaugele Sami Lotilast, kelle ajakirjanduslik temaatika enamasti aluspükste ümber keerleb ning hoopiski kaugele moskvitsist, mille edenemisest siin pajatama peaksin.