Kui ma olen terve pühapäevase pärastlõuna jooksul õlut trimbanud ning püüdnud teha seda ja teist, peamiselt aga internetis surfanud, mis omakorda ajaraiskamise tõttu süümepiinu tekitab. Kui olen joonud vana tallinnat ning nüüd lõpuks longero juure jõundnud, vot just sel hetkel hakkas mulle näppu Tsehhovi jutustused.
Õu mai gaad, kui hea kraam see on. Esimene jutustus, "Kiri õpetatud naabrile"algab nii:
Kallis Naabrimees !
"Maksim...(isanime olen unustanud, vabandage suuremeelselt!) Vabandage ja andke andeks mulle vanale mehikesele ja rumalale inimeseloomale, et ma võtan julgust Teid tülitada oma armetute sirgeldustega. Juba terve aasta on möödas, kui suvatsesite elama asuda meie ilmakanti minusuguse tühise inimese naabrusesse ja mina ei tunne ikka veel Teid ja Teie ei tunne mind armetut ritsikat. Lubage siis kullakallis naabrimees vähemalt nendesinatse vanainimeste poogstavite kaudu teiega tuttavaks saada, suruda vaimus teie õpetatud kätt ja ütelda Teile tervist Sankt- Peterburgist meie vääritule mandrile jõudmise puhul, kus elutsevad külamehed ja talurahvas, st blebeilik element.."
Noh, kooliajal see vist ei maitsenud, mis ?
Mulle on see aga täpselt kak raz. Hull, kuidas selline kraam mekib, aga eriti veel Turgenev. Filmides on ju meie oma Puustusmaa teinud täiesti fenomenaalse 1814 ne ning ega "Admiral" gi, mis revolutsiooni rõvedast teisenemisest (Koltsaki prismas) 1917 venemaal räägib, pole paha. Kuradi enamlased keerasid suure kultuuri perse raisk !
No comments:
Post a Comment